Euroopa Komisjoni aruanne kinnitab bioenergia positiivset mõju kliimale ja liigirikkusele

25. jaanuaril 2021 avaldatud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne kinnitab, et bioenergial on oluline roll kahe 21. sajandi peamise keskkonnakriisi – liigirikkus ja kliima –  lahendamises kui selleks kasutatav biomass on varutud säästlikkult ja kasutatud efektiivselt.

Raport toob välja, et puittoodete tooraine varumisel ja töötlemisel tekkinud ülejäägid ning metsa kvaliteedi parandamiseks tehtud tööde käigus varutud puit omavad tähenduslikku rolli energiatootmises ning aitavad kaasa säästliku metsamajandamise toimimisele. Hästi toimiv bioenergia sektor on vajalik Euroopa biomajanduse tekkimisele ja puidupõhise biokeemia arenguks. Raporti koostajate sõnul ei võetud sealjuures arvesse sotsiaalmajanduslikke aspekte, mis omakorda oleks toonud välja puidupõhise bioenergia olulisuse ka maaelu tagamisel.

Autorid on kaardistanud ära puitmaterjali liikumise erinevate tööstuste vahel, et teha kindlaks bioenergias kasutatava puitmassi erinevaid kategooriaid. „Tööstusharude vahelise materjalikasutuse järjekorra ja sünergia mõistmine on ääretult oluline enne igasuguse analüüsi ja hinnangu andmist bioenergeetikale,“ kommenteeris raporti olulisust Graanul Investi kvaliteedi- ja sertifitseerimissüsteemide juht Mihkel Jugaste. Jugaste sõnul on selline tasakaalukas aruanne, mis võtab arvesse kõiki positiivseid ja negatiivseid näiteid, väga vajalik pikaajalise poliitika suunamiseks ning stabiilsuse ja investeerimiskindluse loomiseks.

Raport soovitab säästlikkuse kriteeriumite vastuvõtmist

Võimalike biomassi varumisega seotud riskide vältimiseks soovitab raport Taastuvenergia Direktiivi (RED II) säästlikkuse kriteeriumite kiiret ja laiapõhjalist vastuvõtmist, mis aitaks ära hoida negatiivseid trende biomassi varumises. Samuti on vajalik parem seoste loomine ja selgitus LULUCFi (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) ning Taastuvenergia Direktiivi vahel, mis aitaks kummutada võimalikke etteheiteid süsiniku sidumisele ja topeltarvestusele Euroopa Liidus.

Aruanne toob välja ka võimalikke alasid, millelt varutud biomassi peab bioenergeetikas vältima ning biomassi nõudluse suurenemisel muutub nende piiride järgimine aina tähtsamaks. Selliseks näiteks on metsamaa muutmine mitte metsamaaks või kõrge süsinikupangaga märgaladelt varutud biomass.

Mihkel Jugaste sõnul on oluline tugineda kohalikele seadustele ning meie regiooni suurele looduskaitsevõrgustikule, kuid lisaks on Graanul Invest alates 2015. aastast võtnud kasutusele täiendavaid auditeeritud meetmeid, mis kindlustavad selle, et sobimatu biomass ei jõua kasutusse. „Looduskaitse alade piiranguvööndite eksisteerimine puhvritena sihtkaitse ja range kaitse vahel, SBP ja sarnaste sertifikaatide olemasolu ning Baltimaade õigusloome hea vastavus Taastuvenergia Direktiivi säästlikkuse nõuetega välistavad sobimatu biomassi jõudmise meie tehastesse.“

Graanul Invest kutsub üles erinevaid huvigruppe toetama Taastuvenergia Direktiivi säästlikkuse kriteeriumite kasutusele võttu, et luua laiapõhine võimalus biomassi säästlikkuse tõendamiseks ja vajadusel selle parendamiseks.

JRC Science for policy report “The use of woody biomass for energy production in EU”