SOMO aruanne ei leidnud reaalseid rikkumisi

SOMO aruanne maalib Eesti metsandussektorist ja biomassi varumisest eksitava pildi, esitades valitud tähelepanekud kestlikkuse nõuete rikkumisena, ehkki ühelgi aruandes käsitletud juhtudest ei leitud tegelikke kohalike ega rahvusvaheliste nõuete rikkumisi. Eesti metsamaa pindala on suurenemas, metsatagavara, aastane juurdekasv ja kaitse all olev pindala on järk-järgult suurenenud ja suurenevad ka tulevikus. Kogu bioenergia tootmiseks kasutatav biomass pärineb jääkainevoogudest ning bioenergia tootmiseks kõige madalama kvaliteediga puidu kasutamine ei mõjuta kohalikke metsamajandamistavasid.

SOMO avaldas 7. juulil 2021 aruande Eesti metsandussektori kestlikkuse kohta, et uurida, kas Hollandis kasutatavad puidugraanulid on kooskõlas biomassile kehtestatud nõuetega. Võttes arvesse meie ettevõtte positsiooni selles sektoris ja otseseid meie vastu esitatud süüdistusi peame oluliseks esitada enda hinnang nimetatud aruandele ja selles väidetule.

Nõuete rikkumisi ei tuvastatud

SOMO aruanne põhineb peamiselt ühe huvigrupi, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) väidetel ja seisukohtadel. Kahjuks eiratakse selles hinnangus kõnealuses valdkonnas väga aktiivselt tegutsevate teiste huvigruppide, eksperdirühmade ning akadeemikute olulisi seisukohti. Eesti metsanduse alane haridus on hinnatud kõikjal üle maailma ja meil on palju metsamajandamise alal tegutsevaid teadlasi, kes saaksid selgitusi anda ja nendel teemadel ning küsimustes enda teadmisi jagada. Lisaks eiratakse selles aruandes täielikult Riigimetsa Majandamise Keskuse vastuseid ja ei kasutata nende esitatud avalikult juurdepääsetavaid tõendeid ega käsitletud teemadel antud selgitusi.

Graanul Invest tunnustab seda, et SOMO aruande autorid palusid meil aruande mustandi läbi vaadata ning paljud ebatäpsed juhtumid ja väited jäeti pärast meie sisendit välja. Kahjuks on aga mõistmatu, miks alusetu kriitika jäeti aruandesse ka juhtumite puhul, mille kohta olid olemas metsa haldusüksuse tasemel andmed. Nende näidete alusel hävitava mõju ja mittesäästlikkuse järeldamiseks peaks olema tõendeid kohalike seaduste selgete rikkumiste kohta või sertifitseerimisasutuse teade mittevastavuse kohta. Kuna kohalikelt reguleerivatelt, õiguskaitse ega sertifitseerimisasutustelt ei küsitud raporti jaoks sisendit ega tagasisidet, ei põhine aruandes toodud järeldused piisaval teabel ja on vaid subjektiivsed.

Aruande väidetes ei pöörata tähelepanu kohalikele metsamajandamise põhimõtetele ega seadustele, ei ole õigesti aru saadud metsa elutsüklist, liikide hooajalisest käitumisest ning eiratakse Nõukogude Liidu ajaloolise maastikuhalduse mõjusid. Aruandes esitatud selektiivselt valitud juhtumid ei esinda kindlasti Eesti metsamajanduse tavapäraseid puiduvoomahtusid, ent on vaatamata sellele kestlikkuse nõuete ja riiklike eeskirjadega kooskõlas.

Eesti Riigimetsa Majandamise Keskusel on meie riigimetsades leiduvate oluliste metsamaa elupaikade inventeerimisel ja säilitamisel pikaajalised kogemused. Igal aastal tuvastatakse uusi suure kaitseväärtusega paiku; RMK asutusesisese korra alusel kaitstakse paika võimaliku väärtuse avastamise korral kohe täielikult võimaliku raie- või muu tegevusega tekitatava kahju eest. Väidetavat metsaraiet olulistes kaardistamata metsamaa elupaikades ei ole tuvastatavalt ega jälgitavalt kirjeldatud kõnealustes paikades. Audiitorid on aastate jooksul kõiki seesuguseid süüdistusi hoolikalt uurinud ja ei ole tuvastanud kestliku kasutamise kohta ebaõige teabe esitamise juhtumeid ega vajakajäämisi oluliste metsamaa elupaikade kaitses.

Kehtestatud on väga ranged mehhanismid

Mistahes säästlikkuse kriteeriumitele (sealhulgas SDE+) vastavuse hindamine on sõltumatute audiitorite pädevuses ja mitmed erinevad nii kohalikud kui ka rahvusvahelised sertifitseerimisasutused kontrollivad regulaarselt Graanul Investi tegevusi.

Aruanne hõlmab murettekitavaid ja ebaõigeid väiteid, mille kohaselt Graanul Invest ei ole ettevõtte tegevuses kasutatava tooraine ohjeks sobivaid süsteeme ja protseduure kehtestanud. Tegelikult järgime biomassi varumisel väga rangeid nõudeid ja tervele meie tarneahelale kehtestatud nõuete vastavust kontrollitakse metsast tootmiseni regulaarselt ning korduvalt.

Metsamaterjali füüsiliste omaduste osas toimuvad esimesed kontrollid enne metsaraiet, mille käigus metsainventeerimise spetsialistid registreerivad metsa vanuse, liigisegu ja võimalikud sortimendid. See teave registreeritakse riiklikus metsa inventeerimise andmebaasis. Teise kontrolli teeb metsaomanik või haldur, kes kavatseb konkreetse puistu raie läbi viia. Raieplaan esitatakse raieloa taotlemiseks Keskkonnaagentuurile. Kui ametivõimud on raieloa väljastanud, otsustab metsaomanik, kas lõplikud raiemahud ja -tingimused on raie läbiviimiseks majanduslikult tasuvad. Kui see nii on, siis viiakse raie käigus läbi kolmas kvaliteediparameetrite kontroll, mille käigus raiutud palgid ja raiejäägid jagatakse nende füüsiliste parameetrite kohaselt kvaliteediklasside alusel. Riiki teavitatakse tegelikust raiemahust ja sortimendist, et inventeerimise andmed oleksid täpsed. Riik jälgib neid mahte ja võib raiemahtude ületamise või sätestatud tingimuste rikkumise korral sanktsioone kohaldada. Neljas kvaliteediparameetrite (ning päritolu, liikide ja säästlikkuse nõuete täitmise) kontroll toimub tehase tasandil. Kirjeldatud protsessi esimest kolme kihti jälgivad ja reguleerivad riiklikud asutused. Sõltumatuid audiitoreid kasutatakse terve tarne- ja tootmisahela õige rakendamise ja tõendite kontrollimiseks.

Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et ehkki seosed Graanul Investi tootmisüksustega on väidetavalt ilmsed, ei tehtud seda teavet meile kättesaadavaks, et saaksime kontrollida, kas materjal pärineb reaalselt meilt, mis kvaliteediklassiga oli tegemist, kas seda kasutati meie koostootmises kohalikul tasandil energia tootmiseks, trummelkuivatites soojusenergia genereerimiseks või graanulite toomisel. Hollandi kontekstis omab tähtsust ainult viimane.

Metsamajandamist kitsendustega aladel, kus tuleb kinni pidada rangetest tingimustest ja täita looduskaitseekspertide sanitaar- ja hooldusraie alaseid soovitusi, tuleks ka tulevikus vaadelda positiivsete näidetena kestlikust metsandusest ja headest majandamistavadest. Ehkki taastuvenergia direktiivi ja sertifitseerimissüsteemide säästlikkuse nõuete täitmisel on lubatud kasutada riskipõhist lähenemist, säilitame alati tõendeid metsamajandamise üksuse tasandil täieliku nõuetele vastavuse kohta, mida tõestasime ka aruande autoritele. Tänu sellele läbipaistvusele saame igasuguste kahtluste korral veendunult tõestada, et tagame aastast aastasse nõuetele vastavuse.

Suure kaitseväärtusega metsi kaitstakse korralikult

Balti riikides on rohkelt kaitsealasid ning metsaseadustega on neis kehtestatud ranged meetmed elurikkuse kaitsmiseks. Nendest peetakse tänapäeval põhjalikult kinni ja metsamajandamisel tagatakse ka tulevikuks elurikkuse säilimine.

Võrgustiku Natura 2000 metsades toimuvad raietööd ainult tingimisi ning läbipaistvalt. Eesti Keskkonnaamet hindab kõiki tegevusi ja kinnitab nende nõuetele vastavuse. Natura aladel toimuv metsaraie piirdub väga kitsa ala, perioodi ja liigiga ning üks lageraieala ei ole kunagi suurem ühest tervest metsa haldusüksusest ega ühe hektari suurusest alast – see tähendab, et raiealad on väga väikesed. Metsamajandamise intensiivsus on Natura aladel äärmiselt madal ning nendel aladel raietööde teostamiseks puudub igasugune majanduslik surve.  Ka SOMO aruandes mainitakse, et suurem osa raietöödest toimub piiranguvööndites ja on seega väga piiratud. Natura võrgustikku kuuluvaid alasid ei kasutata üldiselt puidusektoris puitmaterjali allikana, ent kui on teostatatud raietöid, kasutatakse ära ka see raiutud puitu nagu muud sektoris kasutatav tooraine.

Väga lühikese aja jooksul on kaitse alla võetud 73 337 hektarit elupaiku ning kaitsepoliitika rakendamisel ja Natura 2000 eesmärkide täitmisel tehakse piisavalt edusamme: selle kohta leiab täpsemat teavet Eesti Keskkonnaministeeriumi veebilehelt.

Kõrge kaitseväärtusega elupaikade alad suurenevad ja on hästi kaitstud

Graanul Invest kasutab kahetasandilist kõrge kaitseväärtusega elupaikade avastamise süsteemi, mis põhineb ametlikul avalikul metsaregistril ja kohalike mittetulundusühingute (sh Eestimaa Looduse Fondi) koostatud vabatahtlikul andmebaasil. Nii leiame alati võimalike oluliste elupaikade kattumised ning saame metsamajandamise kohta kohalikult tasandilt lisateavet küsida. Kui sellest teabest ei piisa madala riskitaseme tuvastamiseks, jätame vastava toormaterjali kasutusest kõrvale.

Oluliste metsamaa elupaikade pindala on viimase kümne aasta jooksul 33% võrra suurenenud ning seotud tegevuskavade elluviimine edeneb jõudsalt. Kõik puidu- ja metsatööstussektori osalised jälgivad neid alasid tähelepanelikult ning hoiavad neid protseduuride ja andmesüsteemide pideva tõhustamise abil madalal riskitasemel.

Valgaladel toimub metsaraie nõuetega kooskõlas

Tingimisi hooldusraiet tehakse kooskõlas Eesti maaparandusseaduse § 47, § 48 ja § 90 sätetega, mis kohustab maaomanikku maaparanduse taristu elemente puhastama ja hooldama, et tagada piirkonna eesvoolu kaitsevööndi töökorras püsimine.

Nende tööde teostamine on seadusega nõutud ja nende nõuete rikkumine trahviga karistatav. Ükski säästlikkuse nõue ega standardi säte ei nõua metsaomanikult kohalike seaduste rikkumist ega keela osaleda eesvoolu kaitsevööndi ega suuremate veesüsteemide hooldamises. On täiesti arusaamatu, kuidas seda saab aruandes pärast autoritele maaparandusseaduse selgitamist rikkumisena käsitleda.

Turbarabade metsad vajavad ka majandamist

Nõukogude aja kuivendussüsteemid on meie soid ja metsa ökosüsteeme kahjustanud, ent nende piirkondade olukord on aastakümnete jooksul stabiliseerunud, mis tähendab, et saavutatud on uus tasakaal ja mulla süsinikuvarude ulatuslik vabastamine on lõppenud. Nendes juba muutunud ökosüsteemides tekkinud uue tasakaalu säilitamiseks tuleb vanu kuivendussüsteeme hooldada. See on tähtis nii riigi- kui ka erametsade puhul.

Me ei ole nõus väitega, et vanade kuivendussüsteemide hooldamine ja kümnete aastate vanuste kuivendatud ökosüsteemide säilitamine põhjustab loodusvarade uut ammendumist või suuremaid heitkoguseid pikemas vaates – pigem vastupidi.

Aruandes oleks tulnud avalikkusele kõikehõlmava vastuse andmiseks kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vastust. RMK on oma kuivendussüsteemi hooldamiseks tehtavate tööde asjus väga avatud ning hindab avalikult nende projektide ulatuslikuma elluviimise lühi- ja pikaajalisi keskkonnamõjusid. Nende kõnealuste projektide elluviimise strateegia on avalik, nagu ka kõigi hiljutiste ja tulevaste projektide keskkonnamõju hinnangud.

Nendega saavad tutvuda nii avalikkus, riiklikud keskkonnakaitseasutused ja ka audiitorid. Need piirkonnad ei ole sektori jaoks laialdaselt kasutatavad puidu varumisallikad, ent keskkonnamõju hindamise ja majandamispiirkonna maastiku- ja metsamajandamise kavade kohase raie korral loetakse sealt tulev puit kasutamiseks sobivaks ning sellise raiega ei eksita säästlikkuse kriteeriumite vastu. Need metsasaadused läbivad puidutööstuses samad kaskaadiastmed, mille läbib tavapäraselt majandatavatest metsadest pärinev puit.

Kokkuvõtteks

Eestis on kehtestatud väga ranged metsaseadused ja kaitse all olev metsaala on aja jooksul suurenenud. Keskkonnaamet ja eksperdid rakendavad iga piirkonna spetsiifilisi omadusi ja seal elavate liikide vajadusi võttes arvesse sobivaid piiranguid. Graanul Investi kontsern ja Graanul Mets grupi metsandusettevõtted järgivad kõiki neid nõudeid väga hoolsalt.

Loodame, et ülaltoodu paneb SOMO aruande asjakohasesse konteksti. Selle aruandega oleks saanud avalikku arutelu täiendada erapooletu hinnanguga, hinnates kõigilt biomassi tarneahela huvigruppidelt ning osalistelt kogutud tõendeid. Ootamatult kordab aga aruanne ainult ühe huvigrupi väiteid ja muudab Hollandi energeetikaalase poliitilise debati toksilisemaks.

Graanul Invest on kehtestanud toormaterjalile väga ranged nõudmised ning me järgime ülima täpsusega kõiki säästlikkuse nõudeid. Kogu meie materjal pärineb jääkainevoogudest, mis tähendab, et kasutame madala kvaliteediga jääkpuitu, mis ei sobi teistes valdkondades kasutamiseks.