Väheväärtusliku puidu hinnad on rekordtasemel – on parim aeg hooldusraieteks

Nõudlus madalakvaliteedilise puidu järele on käesoleval talvel tugevasti kasvanud, mis on muutnud atraktiivseks ja tulusaks mitmed raietööd, sh hooldusraied, mida seni on paljud metsaomanikud kui tüütut kohustust pigem edasi lükanud. Erinevaid raietöid soosib tänavu ka kauaoodatud külmunud pinnasega talv. Millist hinda makstakse väheväärtusliku ja kehvemas kasvukohas asuva metsa ja metsamaterjali eest ning miks just praegu on tark ning tulus kasvavate küttehindade valguses oma metsa majandada?

ASi Graanul Invest juhatuse liige Jaano Haidla sõnul on käesolev talvine metsatöö hooaeg alanud positiivselt, ilm on hea ning metsaomaniku kasuks räägib ka turusituatsioon. Kui veel sügisel kardeti palgibuumi lõhkemist, siis midagi katastroofilist pole juhtunud. Männipalgi eest makstakse tänagi kokkuostus keskmiselt 115-120 eurot tm eest, mis tõsi, pole küll suvise hinnalae lähedal, mil mõnel pool maksti männipalgi eest lausa 150 eurot tm eest, kuid hinnad on püsinud stabiilsena juba mõnda aega ning näitavad taas mõõdukat tõusutrendi.

Üllatusi on hakanud pakkuma aga väheväärtusliku puidu hind, mis on pika madalseisu järel tugevasti kasvama hakanud. See on Haidla hinnangul igati tervitatav. „Metsaomaniku seisukohast lähtuvalt on selliste madalakvaliteediliste metsade majandamine ja hooldusraiete tegemine praegu kasulik ja seda mitmel põhjusel – ühelt poolt saavad metsad pikemaajalises vaates juurde täiendavat väärtust ning kõiki selliseid metsatervist parandavaid raieid toetab metsaomaniku kasuks rääkiv turusituatsioon”. Haidla sõnul tasub nüüd härjal sarvist haarata ja oma metsad üle vaadata, sest päris igal aastal selliseid tingimusi varnast võtta pole, mil kaks metsamajandamise olulist tegurit – ilm ja turunõudlus –, oleksid metsatöid niivõrd soosivad.

Ka kõrged maagaasi ning elektrienergia hinnad kogu Euroopas suurendavad väheväärtusliku puidu nõudlust ja hinda. Tekkinud laineharja on metsaomanikel tark enda kasuks tööle panna – see on tulus nii lühikeses kui pikas perspektiivis.

Jaano Haidla toob välja teisegi defitsiiti põhjustava teguri. Tema sõnul on biomassi ja metsatoodete defitsiit tekkinud suunatud ja õhutatud negatiivsete meediakampaaniate tõttu, mis kulmineerusid eelmise aasta kevad-suvise raiepiiranguga. „Kui me räägime mitteametlikes ja ametlikes infokanalites mitteteaduslikul moel, et metsakasvatamine ja metsamaterjali töötlemine on kurjast, siis lõpuks võimegi koopasse kolida ja seal oma väikest lõket teha. Selle tobeda survestamise asemel tuleks hakata selgelt eristama metsi, mis on mõeldud majandamiseks ja metsi, mis on looduskaitseotstarbelised ja kus majandamist olulisel määral ei toimu.” Haidla sõnul on Eesti metsadest umbes 75% just need metsad, mida võib ja peabki majandama, kuid need metsad pole kaugeltki mitte kõige paremas toonuses. Ometi tuleks majandada oskuslikult, et metsad oleksid jätkusuutlikud, eluterved, tootlikud ja mitmekesised. Sellisel juhul poleks meil Haidla hinnangul defitsiiti ka materjaliturul, kogu ühiskond ei ägaks kõrgete elektrihindade all ning hinnatase püsiks stabiilne.

Mida toob käesolev aasta, on samuti ettearvamatu. „Kahjuks valitseb ka täna õiguslik teadmatus, kas 2022. aasta suvel on võimalik omanikul oma metsas tööd teha. Kui suvine hooldusraiete ja kütte varumise piiramine jätkub, kajastub see üha selgemalt metsamaterjali hinnas ning sadade tuhandete eestimaalaste toasooja arvetel. Kogu temaatikale võiks läheneda ka nii, et elu loomulik osa on, et sa võtad ja paned tagasi. Metsade hooldamine ja uuendamine just seda tähendabki!” paneb Haidla teemale punkti.

Pikema ülevaate ja analüüsi väheväärtusliku puidu hinnast leiate Timber.ee keskkonnast:

Hooldusraie

Hooldusraie