Profundo aruanne jätab olulised seisukohad tähelepanuta

Profundo aruandes puuduvad ekspertrühmade, akadeemiliste ringkondade ja valitsuse olulised seisukohad ning seetõttu ei anna see olukorrast objektiivset ülevaadet. Eesti metsamaa suureneb ning kogu kasvav mets ja selle aastane juurdekasv on järk-järgult suurenenud. Madalaima kvaliteediga puidu kasutamine bioenergias ei mõjuta metsamajandamise tavasid.

2021. aasta juunis avaldatud ja Greenpeace’i tellitud Profundo aruandes analüüsitakse, kas Hollandi turul kiiresti kasvav biomassi nõudlus põhjustab Balti riikide metsaraie suurenemist või negatiivset mõju looduslikele metsadele, keskendudes just Eestile. Aruanne põhineb kahe MTÜ uuringul, mille viis läbi Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Läti Ornitoloogiaühingu (detsember 2020) ja Estwatchiga (märts 2021). Kahjuks on avaldatud teabes eiratud ekspertrühmade, akadeemiliste ringkondade ja valitsuse olulisi seisukohti ning seetõttu ei anna aruanne olukorrast objektiivset ülevaadet.

Eesti Keskkonnaministeeriumi andmetel kasvab Eesti metsamaa ning kogu kasvuvaru, kasvuvaru hektari kohta ja aastane juurdekasv on järk-järgult suurenenud. Kaitsealuste metsade osakaal on Eestis suur (25%), nagu ka rangelt kaitstavate (majandamata) metsade osakaal (ca 14%). Viimase viie aasta jooksul on kogu kaitseala kasvanud umbes 50 000 hektari võrra, peamiselt metsade kaitseks. Pealegi ei mõjuta madalaima kvaliteediga puidu kasutamine bioenergias metsamajandamise tavasid ning puidugraanulite nõudlus ei põhjusta metsade raiumist. Puidujääkide kasutamine energiaks on metsa- ja puidutööstuse ringmajanduse loomulik osa. 

Metsade majandamine Baltimaades

Baltimaades on õnnestunud luua õiglane tasakaal  looduse kaitsmise, säästva metsamajandamise ja kõrgelt arenenud metsatööstuse vahel. Ajaloolistel põhjustel (Nõukogude okupatsiooni tõttu) pole meie metsade majandamine olnud järjepidev ja see mõjutab nii metsade seisundit kui ka tänaseid valikuid. Metsamaa pindala on viimase 70 aasta jooksul suurenenud umbes 1,5 korda. Kogu kasvuvaru, kasvuvaru hektari kohta ja aastane juurdekasv on järk-järgult suurenenud.

Eesti Keskkonnaministeeriumi andmetel on Eesti raiemaht olnud väiksem kui kasvuvaru suurenemine. Näiteks perioodil 2011–2019 oli keskmine raiemaht 10,7 miljonit tihumeetrit ja aastane keskmine juurdekasv 16,2 miljonit tihumeetrit. Metsa kasvuvaru on järk-järgult suurenenud nii metsamaa pindala suurenemise kui ka keskmise vanuse kasvu tõttu. Võttes arvesse metsa vanuselist struktuuri ja liigilist koosseisu, maakasutuse ajalugu, kasvumudeleid ja tulevikuprognoose, on meie majandatavate metsade õigeaegne ja asjakohane uuendamine nii jätkusuutliku maakasutuse kui ka pikaajaliste kliimaeesmärkide jaoks äärmiselt oluline.

Eestis raiutakse metsa selleks, et kasutada seda materjali puidu- ja vineeritööstuses. Metsamajanduse raiemahtude suurenedes suureneb ka selles sektoris alles jäänud jääkmaterjali hulk ning puidu- ja metsatööstuse jäägid suunatakse soojuse ja energia tootmisesse. Kõik selles valdkonnas tegutsejad tunnistavad juba praegu säästva metsamajandamise tähtsust kui biomassi eeltingimust. See hõlmab näiteks bioloogiliselt väga mitmekesiste alade kaitset ning majandamist, mis tagab saagikoristuse järgse taastumise ja tootmisvõimsuse säilitamise – see tähendab, et majandatav mets muundab atmosfääri CO2 jätkuvalt puiduks.

Pole absoluutset mingit ebakindlust selles osas, kui palju puitu kasutatakse energia- ja mitteenergia-sektorites ning nende osakaal on väga sarnane tavapärase metsanduse energiakõlbliku puidu tootlusega.

Ligikaudu 70% energiapuidust, hakkepuidust ja puidutööstuse jääkidest kasutatakse Eestis kohapeal majade, tööstuste ja linnade kütmiseks ning ainult ülejääv 30% eksporditakse pelletite või puidulaastudena teistesse riikidesse.

Natura 2000 raied

Eesti Keskkonnaministeeriumi andmetel on kõik Natura 2000 alad kaitstud riiklikult kaitstud alade kaudu. Looduskaitseseadusega on riiklikult kaitstavad alad jagatud erinevatesse kaitsevöönditesse: loodusreservaadid, kaitsealad ja piiranguvööndid. Esimeses kahes on inimeste sekkumine kas täielikult keelatud või vähemalt on keelatud sealne majandustegevus (sh metsamajandamine); kolmandas on majandustegevus lubatud, kuid vaid piiratuna.

Piiranguvööndite peamine eesmärk on olla puhvertsoon rangelt kaitstud alade ja tavapäraselt majandatavate metsade vahel. Seetõttu on majandustegevus lubatud piiratud viisil, nii et see ei kahjusta seatud kaitsealaseid eesmärke. Metsamajandamise korral on võrreldes metsaseaduses sätestatud kriteeriumidega täiendavaid piiranguid, näiteks ranged piirangud raiealade suurusele, raieajale või raie vormile, vanuselise koosseisu kriteeriumid või suurem säilitatavate puude hulk. Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb Natura 2000 alade kaitserežiimi kehtestamisega järgida elupaikade või liikide ökoloogilisi vajadusi. Võimalike raietegevuste mõju võetakse arvesse kaitse-eeskirjade kehtestamise käigus ja enne iga raieloa kinnitamist. See sätestab, et kaitse-eesmärgid saavutatakse ja majandustegevus on lubatud ainult sellises ulatuses, mis neid eesmärke ei kahjusta.

Suur osa kaitsealadel tehtud metsaraiest on viidud läbi neis piirkondades, kus elupaikade direktiivi kohaseid elupaiku ei leidu ja kus raie on olnud vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks (st soode või poollooduslike rohumaade taastamiseks). Aastatel 2009–2018 on Natura aladel raieloa saanud umbes 60 000 ha metsa, see hõlmab ka kaitse-eesmärkide saavutamiseks tehtud raiet. Oluline on märkida ka seda, et luba ei kohusta raiet läbi viima. Lisaks võib juhul, kui raiet ei tehta, anda raieloa samale alale ka mitu korda. Seetõttu on tegelik raieala väiksem, kui raielubade andmed näitavad.

Et tagada kaitsealaste eesmärkide saavutamine majandustegevusest ohustamata, analüüsib Keskkonnaagentuur kaitsealasid tervikliku lähenemisviisi, sealhulgas kehtestatud metsamajandamise kriteeriumite alusel. Vajaduse korral, st kui kaitseväärtus on tõusnud ja/või kaitsealaste eesmärkide saavutamiseks on vaja rangemat reguleerimist, tugevdatakse majandamise kriteeriume või tsoneeritakse valitud alad ümber rangelt kaitstavaks alaks. Viimase viie aasta jooksul on rangemalt kaitstud kaitsevööndisse üle viidud enam kui 75 000 ha erinevaid (peamiselt metsade) elupaiku.

Kaitsealuse metsaala suurus on Eestis aja jooksul kasvanud. NFI1 andmetel on kaitsealuste metsade osakaal suur (25%), nagu ka rangelt kaitstud (majandamata) metsade osakaal (ca 14%). Viimase viie aasta jooksul on kogu kaitseala kasvanud umbes 50 000 hektari võrra, peamiselt metsade kaitseks.

Valga Puu tegevused Natura 2000 piirkonnas

Metsandusettevõte Valga Puu järgib kõiki seaduse nõudeid ja parimaid rahvusvahelisi majandamistavasid, sealhulgas tunnustatuimate sertifitseerimissüsteemide ulatuslikke nõudeid. Valga Puu on mõnda Natura 2000 piirkonda hallanud juba pikka aega ja nende majandamistavades pole muutusi toimunud. Valgu Puu valdused Haanjas on kasvanud samas tempos kui ettevõtte metsaportfell tervikuna.

2020. aastal on Graanul Metsa metsandusettevõtted teinud Haanja looduspargis 83,2 hektaril järgmised tööd: 8,5 hektarit raiet; 10,6 hektarit raiet surnud ja/või haigete puude eemaldamiseks (nn sanitaarraie) ja 0,6 hektarit hõrendust; 37,7 ha istutamist ja 25,8 ha noorte puude hooldamist.

Puidugraanulite tootmine

Madalaima kvaliteediga puidu kasutamine bioenergias ei mõjuta metsamajandamise tavasid ja puidugraanulite nõudlus ei põhjusta metsade raiumist. Puidujääkide kasutamine energiaks on metsa- ja puidutööstuse ringmajanduse loomulik osa.

Eestis raiutakse metsi, et kasutada saadud materjali puidu- ja vineeritööstuses. Metsamajanduse raiemahtude suurenedes suureneb ka selles sektoris alles jäänud jääkmaterjali hulk ning puidu- ja metsatööstuse jäägid suunatakse soojuse ja energia tootmisesse. Kõik selles valdkonnas tegutsejad tunnistavad juba praegu säästva metsamajanduse tähtsust kui biomassi saagikuse eeltingimust. See hõlmab näiteks bioloogiliselt väga mitmekesiste alade kaitset ning majandamist, mis tagab saagikoristuse järgse taastumise ja tootmisvõimsuse säilitamise – see tähendab, et majandatav mets muundab atmosfääri CO2 jätkuvalt puiduks

Maailma juhtiv metsa- ja loodusvarade nõustamisteenuste pakkuja Indufor on 2020. aastal koostanud põhjaliku aruande puidupõhise bioenergia nõudluse mõju kohta, mis näitab, et bioenergia ei kahjusta metsamajandamise tavasid ega raiemahtu.