25.05.2020
Bioenergial ei ole negatiivset mõju Eesti metsaressurssidele
Indufor, üks maailma juhtivaid metsa- ja loodusressursside nõustamisteenuse pakkujaid, on koostanud põhjaliku aruande, et pakkuda konsultandi nägemust puidupõhise bioenergia nõudluse mõjust Eesti metsaressurssidele.
Analüüsi kohaselt on metsade pindala Eestis viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud hoolimata kodumaise biomassi aina suurenevast kasutamisest energia ja ekspordi valdkondades. Aruande kohaselt ei ole sellel negatiivset mõju metsaressurssidele või metsa majandamise praktikatele.
Aruandest selgub, et bioenergianõudlus on kasvatanud Eestis nõudlust väikese läbimõõduga lehtpuidu järele, millel on omakorda potentsiaal suurendada kvaliteetsete saepalkide kättesaadavust ning mis tõstab metsade süsiniku sidumise kiirust.
Negatiivne mõju metsaressurssidele puudub
Eesti metsade pindala on aastatel 2010–2018 pidevalt suurenenud ning kogu metsavaru on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud.
Aruande kohaselt ei ole puidupõhise bioenergia nõudluse kasv metsade ringlust lühendanud ning saepalgi hind on lõplike raieotsuste langetamisel olulisem kui puidupõhise bioenergia nõudlus.
Alates 2008. aastast on lõppraie ja majandamine tõusulainel. Eraisikutest ja ettevõtetest metsaomanikud on teinud raiet metsades, mis on uuendusraieks valmis. Pikaajaline raietrend on olnud märkimisväärselt madalam kui juurdekasv ja maksimaalne jätkusuutlik raietase. Aruandes on välja toodud, et maksimaalset jätkusuutlikku raietaset aastateks 2011–2020 tõsteti madala raietaseme tõttu aastatel 2004–2011.
Peamised raiemahte suurendavad tegurid on saeveskite kasvav võimsus ja tootmine, kõrge nõudlus paberipuidu järele Soomes ja Rootsis ning taastärganud huvi energiapuidu vastu. See oli ajutine hüpe nõudluses, mis on nüüdseks juba vähenenud.
Harvendusraie mõjub puidu kvaliteedile ja CO2 sidumisele hästi
Aruande kohaselt on bioenergia nõudluse kasv suurendanud nõudlust väikese läbimõõduga lehtpuidu järele, mis on omakorda tõstnud harvendusraiete sagedust varasemalt majandamata puistutes.
Harvendusraiet, eriti kaubanduslikule kasutamisele eelnevat harvendusraiet, nähakse sageli üksnes kuluna. Viimasel ajal on erametsaomanikud aga hakanud harvendusraiet üha sagedamini metsamajandamise vahendina kasutama.
Kui harvendusraiet sagedamini teha, mõjub see hästi puude läbimõõdu kasvule, mis võib omakorda suurendada kvaliteetsete saepalkide kättesaadavust ning mis kiirendab ka metsade süsiniku sidumise (tonni/ha/aastas) protsessi.
